Mereprogramm
Uurime randa ja merd kui elukeskkonda, tutvume rannikumere elustikuga: peamised imetajad, linnud, kalad, selgrootud ja taimed.
Eesmärgina suurendame laste teadlikkust Läänemere keskkonna probleemidest.
Õppekeel: eesti keel
Sihtrühm
1.-12. klass
Põhjalikum osa vanematele kooliastmetele.
Grupi suurus
Kuni 25 last
Ajaline kestus
2,5-3 tundi
Programmi toimumise aeg
Lumevabal ajal kevad-sügis
Lisainfo
Programmi läbiviija: üks looduskooli juhendaja.
Toimumise koht: retk algab Suurupi alumise tuletorni lähistel, kus buss saab grupi maha panna ja lõpeb Muraste Looduskooli õuel.
Muu lisainfo: riietuda palume vastavalt ilmale ja märja ilma puhul vajalikud veekindlad jalanõud (programm toimub täies mahus õues).
Palume võtta kaasa igal lapsel oma seljakotiga söök ja jook (palume eelistada loodus- ja tervisesõbralikku toitu).
Radadel ei ole võimalik liikuda ratastooliga.
Ootused õpetajale:
Tutvustada mere temaatikat koolis enne retkele tulemist. Peale retke toimumist korrata koolis nähtut ja kuuldut. Kaasasoleva õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Programmi ajal abistab õpetaja üldise korra hoidmisel.
Sisukirjeldus
(noorematele lihtsamalt, vanematele põhjalikumalt)
Sissejuhatus tuletorni juures:
– Sissejuhatav mäng ja küsitlus, mida õpilased Läänemere ja üldse mere-elustiku kohta juba on õppinud või teavad.
– Muraste Looduskooli ja piirkonna tutvustus.
– Programmi ja looduses liikumise reeglite tutvustus.
Teema arendus metsas:
Vaatleme mereäärset metsakooslust. Leiame vastuseid järgnevatele küsimustele:
✔ Milliseid mere mõjutusi on näha siinses männikus?
✔ Miks siin just männid kasvavad?
✔ Mis taimed puude all kasvavad?
✔ Puud kasvanud viltu, liiv metsa all, tormiheide, tuulemurd, liigiline koosseis.
✔ Otsime rannale iseloomulikke taimi ja uurime, mis liigid need on, mis neid iseloomustab ja miks nad just siin rannas kasvavad.
✔ Rändrahnud.
Mere ääres:
✔ Mis on rand?
✔ Kuidas tekib liiv?
✔ Milliseid randu näinud oled?
✔ Millised on Eesti tüüpilised rannad?
✔ Mis ranna muutusi põhjustavad?
✔ Jälgime, kuidas lained liiguvad.
✔ Ühes rannas lained kuhjavad setteid rannale, teises lõhuvad randa viies aegamisi liiva minema.
✔ Mis on luide?
✔ Kuidas tormid võiksid mõjutada lainetust ja randa?
✔ Adruvallid on esmaseks elupaigaks mitmetele taimedele, putukatele ja ka lindudele. Inimestele on väga oluline teada rannajoone muutumist, sest igale poole ei saa ehitada sadamaid, teid, promenaade. Valesti arvestatud ja ehitatud ehitised lihtsalt lõhutakse rannas toimivate protsesside poolt ära.
✔ Läänemere tekkelugu.
✔ Mida seadus reguleerib?
✔ Liivakivi astang.
✔ Läänemere soolsus.
✔ Läänemere liigid.
✔ Võõrliigid.
✔ Mereaarete mäng.
✔ Keskkonnaprobleemid.
Piknik.
Läbi metsa tagasi.
Kokkuvõte retke lõpp-punktis looduskooli õuel püstkojas 15 minutit. Kokkuvõtva ringi lõpus jagame ka õpetaja ja lastega koduülesannet, mis aitab metsas õpitut paremini kinnistada ning koolipingis õpituga paremini seostada.
Kasutatavad vahendid:
Binokkel, kummikud, Muraste õppemapp, luubid, petri tassid, karpide näidised, loomade pildid, kilekotid aaretejahi jaoks, taimemääraja.
Õpitulemused
Loodusretke tulemusel õpilane:
✔ Tunneb Läänemere piirkonna looduse eripära, sh mere tekkelugu, soolsust, liigilist koosseisu ja tüüpilisi rannatüüpe.
✔ Mõistab looduslike tegurite ja mere mõju rannametsale, oskab seostada puude kasvukeskkonda, mullastikku, taimkatet ja tormide mõju.
✔ Oskab kirjeldada rannaprotsesse (nt sette kuhjumine, ranna erosioon, luite teke) ning nende rolli elupaikade kujundamisel.
✔ Tunneb valikuliselt mereäärseid taimeliike ja elustikku, sh suudab määrata iseloomulikke liike ja kirjeldada nende kasvukeskkonna eripära.
✔ Teab keskkonnaprobleeme ja inimtegevuse mõju rannale ja merekeskkonnale, sh võõrliigid, ehitustegevus ja seadusandluse roll rannakaitsel.
✔ Kasutab loodusvaatluse abivahendeid (nt binokkel, luup, taimemääraja, petri tassid) sihipäraselt looduse uurimiseks.
✔ Analüüsib looduses nähtavaid seoseid ja nähtusi, vastab suunatud küsimustele ja oskab põhjendada oma tähelepanekuid.
✔ Rakendab meeskonnatööoskusi, tehes koostööd paaris- ja rühmatöödes (nt mängud, aaretejaht, taimede määramine).
✔ Seostab retkel kogutud teadmised klassiõppe sisuga, osaledes retke kokkuvõttes ja arutelus.
✔ Väärtustab loodust kui uurimis- ja puhkeala, oskab looduses liikuda säästvalt ja järgib looduses käitumise reegleid.
✔ Tunneb huvi looduse ja keskkonnateemade vastu, osaleb kaasamõtlevalt tegevustes ning väljendab emotsioone looduses viibimise kogemusest.
Meetodid
Programmis läbiviidavad praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased. Sisu paremaks omandamiseks viiakse läbi erinevaid mänge ja tegevusi, mille eesmärgiks on huvi tekitamine looduse vastu – laps ise uurib, avastab ja kogeb; võrdlemine; otsimine loodusest; aktiivne liikumine; detailide märkamine; õppekäigul üksteisega ja loodusega arvestamine; lapse enda loovus ning erinevate meeltega kogemuste saamine (kompimine, nuusutamine, vaatamine, kuulamine, maitsmine).
Seos riikliku õppekavaga
I kooliaste (1.–3. klass)
Teemad: Elus ja eluta loodus, Eesti loodus, ilm ja aastaaegade vaheldumine.
Oskused: Looduse vaatlemine, liikide eristamine, looduses käitumise reeglid.
Õppe-eesmärk: Kujundada loodushuvi ja looduse hoidmise alused.
II kooliaste (4.–6. klass)
Teemad: Eesti loodus ja selle muutumine, taimede ja loomade tundmine, rannaprotsessid.
Oskused: Liikide määramine, vaatlusoskused, looduse ja inimtegevuse seoste mõistmine.
Õppe-eesmärk: Arendada loodusteaduslikku mõtlemist ja keskkonnateadlikkust.
III kooliaste (7.–9. klass)
Teemad: Ökoloogia, elupaigad, ranniku kujunemine, keskkonnaprobleemid ja seadused.
Oskused: Keskkonnanähtuste analüüs, põhjuse-tagajärje seoste loomine, looduskaitse mõistmine.
Õppe-eesmärk: Süvendada arusaamist inimese ja looduse vastastikusest mõjust.
Programmile on antud kvaliteedimärgis Murakas – “Läbimõeldud programm”
https://www.ekhyhing.ee/tegevused/kvaliteedi-tagamine/kvaliteedimargis