Elu tiigis

Retkejuht valib programmi tegevused vastavalt laste vanusele. Õpetaja roll programmis on retkejuhi toetamine suhtlemises õpilastega. Õpetaja saab innustada ja hoida motivatsiooni uurimusliku õppe teostamisel ning jälgida reeglitest ja ohutusnõuetest kinnipidamist. Programmi õnnestumisel on oluline õpetaja ja retkejuhi omavaheline koostöö.

Sissejuhatus raja alguspunktis ja Muraste mõisa pargis, 30 min
🌱 Tervitusring
🌱 Loodusesõbra meelespea
🌱 Retkejuht uurib grupilt, mida retkelised juba sellest teemast koolis on teada saanud ja mida nad ootavad retkelt
🌱 Ohutusnõuete tutvustamine liikumiseks tiigi kallastel ja praktiliste tööde teostamiseks
🌱 Piirkonna, sealhulgas Muraste mõisapargi lühitutvustus, tiigi tekkelugu.

Teema käsitlus 1,5 tundi
🌱 Tiik kui elukeskkond
🌱 Kaldaloomastiku ja -taimestiku vaatlemine
🌱 Veeloomastiku ja -taimestiku vaatlemine, kahvamine, määramine
🌱 Vaatlus on üks loodusteaduslik meetod, kus informatsiooni saamiseks kasutatakse oma meeli. Näiteks määratakse jalgade arvu järgi, kas tegemist on putuka, ämbliku või vähiga. Püütakse leida erinevate organismide omavahelisi erinevusi või sarnasusi. Vaatlustulemused kas joonistatakse, lisatakse töölehele või koostatakse neist uurimustöö. Vaatlustulemuste põhjal saame teha analüüsi, milliseid selgrootuid loomi tiigis kõige rohkem leidus või miks on väike lemmel tiigitaimedest Murastes väga levinud. Oluline on märgata keskkonnatingimusi ja aastaaegade mõju elusloodusele.
🌱 Praktiline töö – selgrootute veeloomade püük tiigi madalaveelisest tiigiosast, sest just seal on putukatele piisavalt valgust, toitu ja varjevõimalusi. Loomi leidub nii vabas vees, põhjamudas, kaldataimedel ja puunottide küljes põhjas. Enne „käed külge“ osa algust tutvustatakse õpilastele programmis kasutatavaid vahendeid, nendega ümberkäimise põhimõtteid ja ohutust. Püüdmiseks kasutatakse peenesilmalist teleskoopvarrega kahva. Püütutud loomad pannakse vaatluseks ja määramiseks valgepõhjalisse tiigiveega täidetud plastmassvanni.
🌱 Juhendaja kasutab vastavalt laste vanusele arusaadavat teaduskeelt ning mõisteid, sealhulgas praktilise töö vahendid: pipett, binokulaar, pintsetid, topsluup jt.
🌱 Veeorganismide määramiseks kasutatakse lihtsaid määramistabeleid või pilditahvleid.
🌱 Peale uurimistöö lõppu kõik kinnipüütud loomaksed vabastatakse ja lastakse tagasi nende loomulikku elukeskkonda.
🌱 Programmi käigus korratakse üle selgroogsete ja selgrootute loomade erinevused, püütakse tunnuste alusel leida ka sarnasusi. Enamlevinud loomarühmade nagu putukad, limused, ämblikud ja vähid välisehituse vaatlus ja võrdlus. Erinevate selgrootute kohastumised hingamiseks ja toitumiseks.
🌱 Toiduahelate koostamine.
 
Retke teises pooles on 15-30 min söögipaus, mis toimub looduses (piknikuplats ei ole eraldi ettevalmistatud).
 
Kokkuvõte ja lõpuring 30 min
🌱 Pärast uuritud loomakeste vette tagasi laskmist korrastatakse ühiselt ka kogu õueklass. Oluline, et kaasavõetud piknikusöögi pakendid leiavad tee tagasi seljakotti ja koju.
🌱 Tagasisidet toimunud retke kohta jagatakse mängu vormis.
🌱 Uuritud tiigist leitud loomakeste abil võib liikide kinnistamiseks mängida toiduahelate mängu või putukapoodi.
🌱 Kokkuvõtva ringi lõpus jagame ka õpetaja ja lastega koduülesannet, mis aitab metsas õpitut paremini kinnistada ning koolis õpituga paremini seostada. Üleskerkinud küsimustele ja dilemmaprobleemidele püütakse leida ühise arutelu käigus lahendus.